Tänaseks kogu Tallinna lähiümbruse kolmanda põlvkonna 3,5G mobiilivõrguga katnud Elisa võttis esimesena Eestis kasutusele uudsel tehnoloogial põhinevad tugijaamad, tänu millele on M-Interneti kasutatavad kiirused selles piirkonnas mitmekordistunud.
Elisa baas- ja raadiovõrkude valdkonna juht Andrus Kaarelsoni sõnul on M-Interneti teenuste kasutamisaktiivsus Tallinnas ja selle lähiümbruses väga järsult kasvanud ning samavõrra on suurenenud ka klientide ootused kiiruste osas. „Selleks, et tulla vastu klientide soovidele rajame IP ühenduse lähiajal lisaks Tallinna naabervaldade tugijaamadele ka kõikidesse Tallinna tugijaamadesse," ütles Andrus Kaarelson.
„Uus tehnoloogia, kus tugijaamani ehitatakse välja senisest vähemalt kümme korda kiirem IP-põhine andmesideühendus, võimaldab pakkuda oluliselt suuremale arvule M-Interneti kasutajatele maksimaalseid andmesidekiiruseid," selgitas Andrus Kaarelson. „Tallinna lähiümbruses pakub Elisa nüüdsest pea igale kliendile kuni 7,2 megabitini sekundis ulatuvat mobiilset andmesidekiirust, mis on võrreldav Interneti püsiühenduse kiirusega."
Lisaks loob uudne tehnoloogia võimalused pakkuda klientidele lähiajal senisest veelgi suuremaid allalaadimiskiiruseid 3,5G mobiilivõrgus - 14,4 Mbit/s kuni 21 Mbit/s, mis ületavad märgatavalt täna turul pakutavate Interneti püsiühenduste kiiruseid. Alates augustikuust on Elisa 3,5G võrk viidud valmidusse, mis toetab allalaadimise kiirust kuni 14,4 Mbit/s, kuid klientidele muutuvad kõrgemad kiirused kättesaadavaks tuleva aasta esimeses pooles, kui turule tulevad vastavaid kiirusi võimaldavad M-Interneti modemid.
Arendustööde käigus kattis Elisa kolmanda põlvkonna 3.5G mobiilivõrgu ja IP-põhise andmesideühendusega Viimsi poolsaare, Maardu, Muuga, Kallavere, Loo, Lagedi, Jüri, Assaku, Peetri küla, Luige, Sausti, Kiili, Männiku, Saku, Kasemetsa, Laagri, Harkujärve, Tabasalu, Tänassilma, Keila, Harku, Hüüru ja Saue ning Tiskre küla.
Andrus Kaarelsoni sõnul on uus tehnoloogia eriti oluline hõreasustuspiirkondades, kus tugijaamasid on vähem, kuid nõudlus M-Interneti järele siiski väga suur. „Reeglina pole nendesse piirkondadesse laiaulatuslikku püsiinterneti kaablivõrku rajatud," märkis ta.
Sügise jooksul ehitas Elisa Tallinna lähiümbrusesse 32 uut tugijaama, investeerides kokku 17 miljonit krooni. Varasemalt on Elisa parima 3,5G leviga katnud Tallinna, Pärnu, Tartu ning avanud esimesena Baltimaades UMTS 900 testvõrgu Paide-Mäo piirkonnas. Kokku on Elisa kümne kuuga investeerinud Interneti levialade arendamisse 187 miljonit krooni. Elisa eesmärgiks on katta kolme aasta jooksul kogu Eesti 3,5G leviga.
Elisa (www.elisa.ee) on Eesti ainus täissideoperaator, mis pakub mobiili-, tavatelefoni ja internetiteenuseid terves riigis. Elisa teenuseid saab kasutada nii kodus, kontoris kui ka liikvel olles. Elisa pakub Interneti püsiühendust kogu Eestis - Elisa WiMAXi traadita internetivõrk jõuab 80% Eesti elanikest ning DSL2+ standardil põhineva kiire kodu- ja kontoriinternetiga on Elisa katnud Tallinna ja pool Pärnu linna. Elisa mobiilsidevõrgu levialas elab 99% Eesti elanikkonnast. Elisa ja globaalne mobiilsideoperaator Vodafone on sõlminud laiaulatusliku koostöölepingu, mille kohaselt Elisa ja Vodafone pakuvad ühisteenuseid 40 erinevas riigis. Ettevõtte 2007. aasta käive oli 1,88 miljardit krooni ning tegevuskasum 591 miljonit krooni.